Elektrisõidukitest

Keskkonnasõbralikke liikurite perre kuuluvad biokütustel ja vesinikul sõitvad autod, hübriididki (harilikult elekter + fossiilkütus) on pool sammu puhtama tuleviku poole. Näiteks Põhjamaad arendavad juba aastaid Scandinavian Hydrogen Highway projekti, mille raames ehitatakse vesiniku tanklaid ja ostetakse autosid. Siiski näib, et just elektrimootorist oodatakse suurimat läbimurret säästva transpordi korraldamises.

Elektriautod

Tänapäeval arendab ja/või toodab iga suurem autotootja elektriautot. Eesti Arengufond vahendab konsultatsioonifirma Roland Berger uuringut, mille kohaselt autoturg muutub järgmise 15 aastaga enam kui kunagi varem auto ajaloos.

Tõenäoliselt juba 10 aasta pärast keerab keskmine autokasutaja pisikese keskkonnasõbraliku internetti ühendatud elektriauto rooli. Auto, mis pole tema omagi, vaid renditud näiteks ühiskasutusskeemi kaudu. Mõistmaks muutuste tagamaid toob uuring välja mõned olulisemad pidepunktid:

• suhtumine autosse muutub asisemaks – muutuste esile kutsumise olulisimaks käivitajaks on autojuhi väärtuste ümber kujunemine. Arenenud riikides on noorte huvi auto omamise või sõitmise vastu oluliselt langenud võrreldes teiste tegevuste või tarbeesemetega. Auto kui edevuskaup minetab tähtsust. Seoses liiklemise piirangutega linnaruumis piseneb auto omamise ahvatlus praktilistel põhjustel – mida rohkem on asja kesklinna, seda mugavam on üldse autota läbi ajada. Uuringu järgi on Saksa noorte huvi juba praegu autode vastu oluliselt vähenenud võrreldes jalgratta või ühistranspordiga.

• rohkem elektrit – bensiini- ja diiselmootorid jäävad endiselt autosid liigutama, kuid nende osakaal langeb oluliselt ning soodsate arengute korral on ligi pooled autodest Euroopas aastal 2025 kas elektri-või hübriidajamiga.

• auto nagu iPhone – intelligentsed ja “võrgustatud” autod pakuvad täiesti uusi lisa-ja meelelahutusteenuseid. Eeskujuks on siin Apple, kes iPhone’i ja teiste toodetega on loonud viljaka keskkonna lihtsatele ning pidevalt uuenevatele lisateenustele ja rakendustele. Autotööstuses tähendab selline mudel uute ärivõimaluste tekkimist väljaspool traditisioonilist autotööstust.

Trendide põhjal on raportis sünteesitud kolm võimalikku stsenaariumi, mis autotööstuse tulevikku kirjeldavad:

• “High-tech” stsenaariumi iseloomustab kõrge tehnoloogiline tase, võrgustumine, veebipõhised lisateenused, tugev konkurents sisu ja taristu pakkujate vahel. Arendusse kaasatakse partnereid väljaspoolt traditsioonilist autotööstust.
• Säästustsenaariumi korral sööb tarbijate ostujõu lähikümnendil inflatsioon ja maksukoormus, eelistatakse lihtsaid ja odavaid autosid. Levinud on nn pay-per-use (kasutuspõhine maksustamine) skeemid. Tootjatele on edu võtmeks arendus-ja toomiskulude kärpimine, tarbijatele konkureerib auto teiste tarbekaupadega.
• Kestlik mudel kirjeldab maailma, kus nii regulatsioonid kui ka inimeste väärtushinnangud ja keskkonnateadlikkus seavad transpordile piiranguid. Tootjatele tagab eelise keskkonnasõbralikkus, elektriautode osakaal portfellis võrreldes teiste stsenaariumitega on suurem.

Elektrisõidukite hüved

Elektrisõiduk saastab vähem, tekitab vähem müra ja on säästlikum. Eesti praeguste elektrihindade juures kujuneb tavalise elektriautoga 100 km läbimise hinnaks pisut üle 2 euro.

Elektrisõidukite osakaalu suurendamine aitab riikidel täita Euroopa Liidu seatud kliimapoliitilisi eesmärke, mille kohaselt peab 2020. aastaks 10 protsenti transpordivahendeid liikuma taastuvatest allikatest pärit energiaga.

Elektriauto ostmine riigi abiga

Eesti riik toetab KredExi vahendusel eraisikute elektriauto ostu, kapitali/kasutusrenti. Toetuse maksimaalne määr on 18 000 eurot, kuid toetust ei anta rohkem kui 50 protsendi ulatuses auto soetushinnast või 1000 eurot 1 kWh aku mahtuvuse kohta, lähtuvalt sellest, kumb on madalam. Toetust saab kasutada 2012. aasta lõpuni.

Tagamaks, et toetusega soetatud sõidukid kasutaksid rohelist energiat, kaasneb toetuse saamisega ka kohustus soetada rohesertifikaate vastavalt aastas läbisõidetud kilometraažile.