Tuleviku energia
Kõik vajab energiat: iga asja tootmiseks, teenuse pakkumiseks, isegi puhkuse veetmiseks. Energia on elukorralduse aluseks. Teravamalt tõusetus energiaallikate piiratuse probleem 1970. aastate naftakriisi ajal. Just siis hakkasid paljud riigid, teiste seas Põhjamaad, pöörama enam tähelepanu energiatõhususele ja taastuvenergiale. Kuid nafta odavnes taas.. .
Probleemi iva
Mitmete asjaolude kokku langemise ja võimendumise tõttu on 21. sajandil on energia üks tulitavamaid küsimusi nii rahvusvahelises poliitikas kui ka inimeste argipäevas. Rahvastiku ja tarbimise kasv on viinud energiapuuduse ja –hinnatõusuni. Lisaks puudulik energiajulgeolek ning üha kasvav mure ja teadlikkus inimeste põhjustatud keskkonnaprobleemidest, kliimamuutustest, maakera ökosüsteemi kandevõimest. 21. sajandil seisab inimkond silmitsi palju enamaga kui 40 aastat tagasi naftakriisi ajal.
Lahendused
Mis aitaks? Ulatuslikum taastuvenergia kasutamine ja tõhusam tarbimine, korduvkasutamine, asjade olelusringi analüüsimine. Taastuvatest allikatest energia – päike, tuul, biomass, maasoojus, vesi – avaldab vähem mõju keskkonnale ja suurendab energiajulgeolekut. Fossiilsed kütused – nafta, gaas, kivisüsi – moodustavad praegu ligikaudu 80 protsenti Euroopa Liidu energiatarbimisest. Põhjalikud muudatused on hädavajalikud nii energia varustuskindluse kui ka keskkonna ja kliima seisukohalt.
Euroopa Liidu energia- ja kliimamuutuste poliitika näeb ette vähendada 2020. aastaks kolme 20-protsendist eesmärki:
- kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamine,
- energiatarbimise vähendamine tõhusama kasutamise abil,
- energiatarbest taastuvatest allikatest.
Praegu hinnatakse, et maailma energiatarbest moodustab taastuvenergia ligikaudu 19 protsenti.
Pilk tulevikku
See tähendab, et tuuleenergia jätkab üleilmset võidukäiku ning üha enam keskendutakse avamere tuuleparkidele, aga ka mikro-tootmisele kogukonna tasandil. Täiustatakse tehnoloogiad ookeanihoovuste, loodete energia püüdmiseks.
Päikesepaneelid on osutunud kasulikuks ka põhja pool. Prügi ja jäätmed ei ole enam ammu ära viskamiseks, neist saab kaasaegsete keskkonnatehnoloogiate abil nii elektrit, sooja kui ka transpordikütust. Kogukonnad hakkavad ise kohalikest ressurssidest puhast energiat tootma, müües seda ülejäägi korral ka võrku.
Tuleviku energia
Kõik vajab energiat: iga asja tootmiseks, teenuse pakkumiseks, isegi puhkuse veetmiseks. Energia on elukorralduse aluseks. Teravamalt tõusetus energiaallikate piiratuse probleem 1970. aastate naftakriisi ajal. Just siis hakkasid paljud riigid, teiste seas Põhjamaad, pöörama enam tähelepanu energiatõhususele ja taastuvenergiale. Kuid nafta odavnes taas.. .
Probleemi iva
Mitmete asjaolude kokku langemise ja võimendumise tõttu on 21. sajandil on energia üks tulitavamaid küsimusi nii rahvusvahelises poliitikas kui ka inimeste argipäevas. Rahvastiku ja tarbimise kasv on viinud energiapuuduse ja –hinnatõusuni. Lisaks puudulik energiajulgeolek ning üha kasvav mure ja teadlikkus inimeste põhjustatud keskkonnaprobleemidest, kliimamuutustest, maakera ökosüsteemi kandevõimest. 21. sajandil seisab inimkond silmitsi palju enamaga kui 40 aastat tagasi naftakriisi ajal.
Lahendused
Mis aitaks? Ulatuslikum taastuvenergia kasutamine ja tõhusam tarbimine, korduvkasutamine, asjade olelusringi analüüsimine. Taastuvatest allikatest energia – päike, tuul, biomass, maasoojus, vesi – avaldab vähem mõju keskkonnale ja suurendab energiajulgeolekut. Fossiilsed kütused – nafta, gaas, kivisüsi – moodustavad praegu ligikaudu 80 protsenti Euroopa Liidu energiatarbimisest.[1] Põhjalikud muudatused on hädavajalikud nii energia varustuskindluse kui ka keskkonna ja kliima seisukohalt.
Euroopa Liidu energia- ja kliimamuutuste poliitika näeb ette vähendada 2020. aastaks kolme 20-protsendist eesmärki:
– kasvuhoonegaaside õhkupaiskamise vähendamine,
– energiatarbimise vähendamine tõhusama kasutamise abil,
– energiatarbest taastuvatest allikatest.
Praegu hinnatakse, et maailma energiatarbest moodustab taastuvenergia ligikaudu 19 protsenti. [2]
Pilk tulevikku
See tähendab, et tuuleenergia jätkab üleilmset võidukäiku ning üha enam keskendutakse avamere tuuleparkidele, aga ka mikro-tootmisele kogukonna tasandil. Täiustatakse tehnoloogiad ookeanihoovuste, loodete energia püüdmiseks.
Päikesepaneelid on osutunud kasulikuks ka põhja pool. Prügi ja jäätmed ei ole enam ammu ära viskamiseks, neist saab kaasaegsete keskkonnatehnoloogiate abil nii elektrit, sooja kui ka transpordikütust. Kogukonnad hakkavad ise kohalikest ressurssidest puhast energiat tootma, müües seda ülejäägi korral ka võrku.
Rohevik Twitteris
